ELDIA projekt ja uurimiskonsortsium (EE2)

Lisainfo

Kategooria: Üldinfo

ELDIA on interdistsiplinaarne uurimisprojekt, mis tegeleb vähemus- ja vahendajakeeltega ning keelte säilitamisega

Kv(N): Kainu (kveeni) keel Norras NS (N): põhjasaami keel Norras Me(S): meäkeel Rootsis SF(S): rootsisoome Ka(F): karjala keel Soomes Ka(R): karjala keel Venemaal Es(F): eesti keel Soomes Ve(R): vepsa keel Venemaal Võ(E): võru keel Eestis Se(E): setu keel Eestis Se(R): setu keel Venemaal Es(G): eesti keel Saksamaal Hu(A): ungari keel Austrias Hu(S): ungari keel Sloveenias

Uuritavate keelekogukondade asukohad

Projekti eesmärgiks on välja töötada süstemaatiline ning üldistamist võimaldav meetod, millega kirjeldada, mõõta ning hinnata Euroopa keelelise tasakaalu muutusi ja nende mõjusid – erinevate mitmekeelsussituatsioonide hindamiseks sobiv “Euroopa keelte elujõulisuse baromeeter” (European Language Vitality Barometer, EuLaViBar). Selle “töövahendi” abil on võimalik analüüsida situatsioone, mis hõlmavad (a) keelelist mitmekesisust, (b) eri vahendajakeelte kasutamist eri seostes ning (c) keelte elujõulisust, säilitamist ja ohustatust. Veelgi enam, meie eesmärgiks on välja arendada üldine ning testitav mudel, kirjeldamaks Euroopa vahendajakeelte kasutamist rahvusvahelisel, rahvuslikul ja piirkondlikul tasandil.

Projekti lähenemisviis on uudne vähemalt kolmest aspektist:

1) Uus lähenemine Euroopa keelelise mitmekesisusele: lähtekohaks ei ole mitte nn omandatud mitmekeelsus (nt suurte Euroopa keelte nagu inglise või prantsuse keele õpetamine rahvuslike riigikeelte ükskeelsetele kõnelejatele), vaid arusaam mitmekeelsusest Euroopa kultuuripärandi osana, hõlmates nii rahvuslike kui ka piirkondlike ja/või vähemuskeelte kasutamist rahvusvahelisemate vahendajakeelte kõrval.

2) Vastastikusel suhtlemisel ja konstruktiivsusel põhinev kirjeldus: lähtekohaks ei ole nn konfliktipõhised mudelid (keeltevaheline võitlemine, mitmekeelsus indiviidi või ühiskonna psühholoogilise või sotsiaalmajandusliku taagana), vaid mallid, mis rõhutavad ühiskondlikku dialoogi ning koostoimivust. Keele kui abstraktse süsteemi (languageness) asemel keskendutakse “keeletegevusele” (languaging) ehk aktiivsele keelekasutusele ja keelevalikutele.

3) Mitmekülgsema pildi esitamine vähemuskeeltest: lähtekohaks ei ole lihtsustatud probleemiasetused – “kas keegi räägib/saab aru“ mingist keelest või mitte –, vaid keele mitmekülgne ja terviklik roll sümboolsete tähenduste ja kultuuriväärtuste kandjana ning kogu keelel põhinevate kultuuritegevuste lai spekter.

Projekti tulemused avaldatakse eri teaduskanalites (ajakirjades, kogumikus, konverentsidel) ning projekti veebileheküljel, aga ka laiemale üldsusele suunatud ettevõtmiste kaudu. Eriti püüame jõuda kodanikeühenduste, kohalike keeletöö tegijate ning teiste valdkonnaga seotud rühmadeni.

Projekt kestab kolm aastat ja algab esialgsete plaanide kohaselt 2010.aasta alguses.

Projektis osalevate isikute ja ülikoolide nimed