ELDIA projekt ja uurmiskogo (VRO)

Details

Category: General information

Õuruupa keelemaastik om tävveste ümbre muutuman. Keelepoliitiga ja koolikõrraldusõ muutusõq, vahtsõq rahvarändämiseq jm muutvaq ka noid ossõ ja ülesandit, miä keelil ommaq riike, rahvidõ ja rahvarühmi vaihõl ja seen.

ELDIA (European Language Diversity for All) om mitmõtiidüsline uurmisprojekt inemise ja ütiskunna mitmõkeelisüse edendämises, ümbrehindamisõs ja tuust vahtsõt muudu arvosaamisõs. Rakõndus- ja ütiskundlidsõ keeletiidüse, õigustiidüse, ütiskunnatiidüse ja statistigatiidüse aśatundjaq püüdväq üten edesi viiäq mi arvosaamist tuust, kuis piirkundlidsõq keeleq, riigikeeleq ja riikevaihõlidsõq vaihtõlõjakeeleq (vehicular languages) eläseq ja tüütäseq parhilladsõn Õuruupan kõrvuisi ja umavaihõl kuun.

Uurmistüü keskendüs vällävalituilõ mitmõkeelitsile kogokunnõlõ, miä katvaq pia terve vikõrvärmi noid poliitiliidsi ja majanduslik-ütiskundliidsi saisõ, kon Õuruupa keeleveidembüseq eläseq (om vähämbit ja suurõmbit kogokundõ, vanno veidembüisi ja sissetulnuid, om elojovvuliidsi ja ohonolõjit, kimmähe vai kehväste hoolitsõduid ja edendedüid kiili). Kõik naaq veidembüskeeleq kuulusõq soomõ-ugri kiilkunda, midä om riikevaihõlidsõlt tunnõtun veidembüskiili uurmisõn väega veidüq tähele pant. Seo uurmisprojekti tulõmit või siski laembalt pruukiq: naidõ abiga võidas edendäq mitmõkiilsüse uurmist ja keelepoliitikat egäl puul Õuruupan ja taast välänpuul.

Uuritavaq keelekogokunnaq

Projekti tsihis om vällä tüütäq kõrraperäline ja ülestüisi lupav meetod, minka võidas näüdädäq, mõõtaq ja hinnadaq Õuruupa keeletasakaalu muutuisi ja näide mõjjo. Taa olnuq esiqsugutsidõ mitmõkeelisüsolokõrdo hindamisõs sündsä "Õuruupa kiili elojovvulisusbaromiitre" (European Language Vitality Barometer, EuLaViBar). Taa tüüriista abiga võidas lahastaq olokõrdo, kon om tegemist a) keelelidse mitmõkesisüsega, b) mitund sorti vaihtõlõjakiili pruukmisõga esiqsugutsin konteksten ja c) kiili elojovvulisusõ, alalõhoitumisõ ja ohonolõmisõ küsümüisiga. Projektiga tahetas vällä tüütäq ka ülene ja kontrollitav näüdüs tuu näütämises, kuis Õuruupan pruugitas vaihtõlõjakiili riike vaihõl, riigi seen ja piirkunnõn.

Projekti lähünemisviis om vahtsõnõ vähämbält kolmõ kotusõ päält:

• 1) Vahtsõnõ arvosaaminõ Õuruupa mitmõkeelisüsest: Algnõmiskotussõs olõ-õi sissetuud mitmõkeelisüs (suuri Õuruupa kiili nigu inglüse vai prantsusõ keele oppaminõ ütskeelitsile Õuruupa rahvusriigikiili kõnõlõjilõ), a vahtsõnõ arvosaaminõ mitmõkeelisüsest ku osast Õuruupa kultuuriperändüsest: taa seen om riikevaihõliidsi vaihtõlõjakiili kõrval nii riigi- ku piirkundliidsi kiili pruukmist.
• 2) Läbikäümis- ja arõnguperine kaeminõ: Algnõmiskotussõs olõ-õi tülüperidseq näüdüseq (kiili võigõlus, mitmõkeelisüs ku inemise vai ütiskunna psükoloogilinõ ja ütiskundlinõ-majanduslinõ tagasikiskja) a näüdüseq, miä pidäväq tähtsäs ütiskunna loomuperälist läbikäümist ja ütentüütämist. Mi keskendü-üi keelehüsele (languageness), keelele ku mõttõmängolidsõlõ as'alõ, a keelelüsele (languaging), aktiivsõlõ keelepruugilõ ja keelevalikilõ.
• 3) Mitmõkülelidsemb kaehus veidembüskeelist: Algnõmiskotussõs olõ-õi lihtsüstedüq küsümüseq – kas kiäki kõnõlõs/mõist kiilt vai eiq – a keele ku sümboliliisi tähendüisi ja kultuuriväärtüisi kandja ülesannõq ni terveq keelepõhitsidõ kultuuriliidsi tegemiisi lagja vikõrvärm.

Projekti tulõmiid ilmutõdas tiidüskotussin (toimõnduisisaśon, konvõrendsel), projekti võrgolehe pääl (tulõman) ja pall'odõl laembalõ rahvalõ mõtõlduin tegemiisin. Innekõgõ tahami joudaq ütisüisi ja seltse, paigapäälitside keeletüü tegijide ja muiõ aśaosaliidsi rühmi mano.

Projekt käü kolm aastakka ja nakkas plaani perrä pääle 2010. aastaga alostusõn.

Osalisõq